Kirjad Berliinist. Dries Verhoeveni installatiivne lavastus „You are here“

September 19, 2011 § Leave a comment

Anne-Liis Maripuu*

Hollandist pärit teatritegija Dries Verhoeveni (s. 1976) installatiivne lavastus (installative Performance sks. k.) „You are here“ leiab aset Berliini Schönebergi linnaosas asuvas Gasometer’is, endisesse tööstushoonesse ehitatud hotellis. Enne etenduse algust antakse igale teatrikülastajale võti, millega ta saab oma hotellituppa minna. Tuba number 13, mille ma oma võtmega avan, on väike ja meenutab ühiselamutuba, kuhu ma Berliini saabudes elama asusin. Ka sisustus ei jää ülestehtud voodi ja selle kohal asuva kõlariga oma askeetlikuselt minu eelmisele elukohale kuigi palju alla. Kuna tooli toas ei ole, heidan voodile pikali. Mõne hetke pärast lükatakse ukse alt sisse paberileht umbes kuue küsimusega: Mida ma öösel unes nägin? Kuidas mõjutas nähtu minu päeva? Kas ma olen kelleltki kirja saanud? Kellega ma viimati telefonis rääkisin? Jne. Küsimustele vastatud, lubatakse voodile pikali heita. Ettevõtmine ei meenuta esialgu just kuigi palju teatrit – ei ole näitlejat, vaatajat ega vaadatavat.

„Sa oled minust 80 sentimeetri kaugusel, kuid ma ei tea, mis suunas on pööratud sinu nägu, kas sa vaatad paremale või vasakule või otse üles.“ Nii algab tekst, mida ma voodis lamades kuulen ning mille taustal hakkab peeglist lagi toas tõusma. Lagi kerkib seni, kuni minu jaoks muutuvad nähtavaks kõik 39 tuba koos nende elanikega, kelle hulgas on nii teatrikülastajad kui ka etenduse läbiviijad. Peegelpinnast on saanud lava ja minust kui sellelt pinnalt peegeldujast osa etendusest. Küll passiivne, kuid sellest hoolimata kõigi jaoks nähtav osa.

Passiivsest turvalisusest murtakse aga läbi tekstiga: „Ich weiß nicht was du heute gemacht hast, ob du vielleicht Post bekommen hast von deinen Estnischen Freundinnen in Bezug auf ein Treffen …“ („Ma ei tea, mida sa täna tegid, kas sa said ehk kirja oma eestlastest sõbrannadelt seoses ühe kokkusaamisega …“) Saan aru, et tekst, mis maheda naisterahva hääle kaudu minuni jõuab, on osaliselt kokku kirjutatud sündmuse algul vaatajatelt kogutud vastustest, sh ka minu omadest. Kavalehelt, mille iga teatrikülastaja pärast etenduse lõppu saab, võib lugeda Dries Verhoeveni sõnu: „Asi ei ole meis, ma olen selle hotelli vaatajate jaoks teinud. (…) Ma tahaksin lavastada üksiolemist.“ Teatrigrupi eesmärgiks on lasta igal teatrikülastajal tema enda lugu jutustada, ilma et ta sealjuures teatritegijaile silma peaks vaatama. Püütakse fikseerida hetke, mida iga inimene publiku hulgast jagab ülejäänud 38 juhusliku möödujaga, ning leida vastused küsimustele: kuidas suhestume üksteisega?, Missugune on meie lugu?, Kuidas saame üheskoos sellest hetkest jutustada?

Mingi hetk, kui peegelpinnalt nähtavatest koridorikäikudest on valgus kadunud ning neis ringi liikuvad etenduse juhid „Macarena’t“ laulavad, avaneb minu toa uks ning mind kutsub endaga kaasa küünalt käes hoidev meesterahvas. Me liigume koridori käike mööda hotelli keskel asuva toa poole, kus mulle pakutakse sooja pannkoogi-maitselist pallikest Poffertje’t, tüüpilist hollandi toitu. Seejärel saadetakse mind tagasi minu tuppa. Selle stseeniga on osutatud ühiskondlike rituaalide puudusele ning selle puuduse kompenseerimisele näiteks lõbustusparkide ning ühise „Macarena“ tantsimise kaudu. Etendus lõpeb stseeniga, kus minu tuppa siseneb naisterahvas, võtab minu voodi alt teki ja katab mu sellega kinni. Seejärel paneb ta end minu voodi kõrvale pikali, nihutab end siis minu voodi alla ja tuleb sealt mõne aja pärast jälle välja. Tekiga kinnikatmisega on minu meelest osutatud veel ühele rituaalile, mille praktiseerimist vanemaks saades üha harvem ette tuleb.

Etendusel kogetust jäi väga meeldiv tunne. Lisaks sellele andis ta võimaluse oma tegemistele küsimuste vastuste kaudu kõrvalpilk heita ning end nende läbi justkui peeglist näha.

*Anne-Liis Maripuu õpib Freie Universität Berlin’is teatriteaduse magistrantuuris.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

What’s this?

You are currently reading Kirjad Berliinist. Dries Verhoeveni installatiivne lavastus „You are here“ at teater3000.

meta

%d bloggers like this: